Aeg ja koht: 19.10.2019 kell 12-14 (Metso)

Loeng on tasuta, eesti keeles, tõlkega soome keelde.

Looduslikud pühapaigad – inimkonna vanimad kaitsealad – on eesti rahva ja kultuuri kujunemisloos väga olulisel kohal. Need on Eesti loodus- ja meelemaastike ühed tähenduslikumad ja salapärasemad paigad – püsivad maamärgid, mis talletavad koha- ja perepärimusi, uskumusi, tavasid ja teadmisi. Pühapaigad kaunistavad maastikku, hiied pakuvad varju nii kehale kui hingele ning ei lase katkeda meie sidemel esivanemate ja hõimurahvastega. Pühapaigad hoiavad meie kui põlisrahva juuri ning nende lugu jutustab Eesti maast ja rahvast.

Viimastel aastakümnetel on Eestis pühapaikadest palju kõneldud, kirjutatud ja filmegi tehtud. Ühiskonna survel on pühapaikade tähtsus ja ohustatus kirjutatud riiklikesse dokumentidesse ja ka seadusse. Sellest hoolimata on unustamise tõttu kadumas kuni 3000 pühapaika. Riigi kaitse all olevates pühapaikades on aga raiumine, loomade karjatamine, mürgitamine ja muu rüüstamine liigagi tavalised. Loodetavasti aitab seda barbaarsust muuta ühiskonna teadlikkuse paranemine.

Ahto Kaasik on Eesti looduslike pühapaikade uurija ja tutvustaja, Hiite Maja sihtasutuse, Eesti Folkloorinõukogu ja MTÜ Põline Pere juhatuse liige; lektor Eesti Maaülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Veerandsajandi jooksul on ta osalenud enamikus Eesti pühapaikadega seotud olulistes ettevõtmistes, mis on andnud ainulaadse teadmiste ja kogemuste pagasi. Tema arvukaid artikleid ning esinemisi iseloomustab soov ehitada pärandi ja tänapäeva vahele sildu, et muuta inimeste elu rikkamaks ja tervemaks.